DEXAGEL silmageel

Riik: Eesti

keel: eesti

Allikas: Ravimiamet

Toimeaine:

deksametasoon

Saadav alates:

Bausch + Lomb Ireland Limited

ATC kood:

S01BA01

INN (Rahvusvaheline Nimetus):

dexamethasone

Annus:

0,985mg 1g 5g 1TK

Ravimvorm:

silmageel

Retsepti tüüp:

R

Infovoldik

PAKENDI INFOLEHT: TEAVE PATSIENDILE
DEXAGEL 0,985 MG/G SILMAGEEL
deksametasoonnaatriumfosfaat
ENNE RAVIMI KASUTAMIST LUGEGE HOOLIKALT INFOLEHTE, SEST SIIN ON TEILE
VAJALIKKU TEAVET.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajaduse korral uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi
teisele. Ravim võib olla neile
kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
-
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti
või apteekriga. Kõrvaltoime
võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt
lõik 4.
INFOLEHE SISUKORD
1.
Mis ravim on Dexagel ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Dexageli kasutamist
3.
Kuidas Dexageli kasutada
4.
Võimalikud kõrvaltoimed
5.
Kuidas Dexageli säilitada
6.
Pakendi sisu ja muu teave
1.
MIS RAVIM ON DEXAGEL JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE
Dexagel on silmageel, mis sisaldab toimeainena deksametasooni. See on
kortikosteroid, mis pärsib
põletikusümptomeid.
Dexagel on näidustatud järgmistel juhtudel:
-
sarvkesta ja sidekesta põletikud,
-
silmasisesed põletikud (iriit, iridotsükliit, uveiit).
Põletik ei tohi olla nakkuslikku päritolu.
Silmal ei tohi olla pindmisi vigastusi.
Seda ravimit tohib kasutada vaid silmaarsti hoolika jälgimise all.
2.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE DEXAGELI KASUTAMIST
DEXAGELI EI TOHI KASUTADA
-
kui olete deksametasooni või selle ravimi mis tahes koostisosade
(loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline;
-
kui teil esineb silma nakkus, mis võib olla bakteriaalne (äge
mädane nakkus) või tingitud
seentest, viirustest (herpesviirus,
_Vaccinia_
-viirus,
_Varicella zona_
viirus);
-
kui teil on silma tuberkuloos;
-
kui teil on glaukoom;
-
kui teil on esinenud silma siserõhu tõus, mille on põhjustanud
kortikosteroidravi;
-
kui teil on sarvkesta kahjustusi (perforatsioon, haavandid või
kahjustused, mis ei ole täielikult
paranenud).
HOIATUSED JA ETTEVAATUSABINÕUD
Enne Dexageli kasutamist pidage nõu oma arsti või aptee

Toote omadused

Lk 1/8
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Dexagel 0,985 mg/g silmageel
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 g silmageeli sisaldab 0,985 mg deksametasoonnaatriumfosfaati. Ühes
tilgas sisaldub ligikaudu
0,02 mg deksametasoonnaatriumfosfaati.
INN.
_Dexamethasonum_
.
Teadaolevat toimet omavad abiained: bensododetsiinkloriid;
bensalkooniumkloriidi C-12 homoloog.
Abiainete täielikku loetelu vt lõik 6.1.
3.
RAVIMVORM
Silmageel
Värvitu väga viskoosne steriilne geel.
pH: 7,0...8,2
Osmolaalsus: 290...350 mosmol/kg
4.
KLIINILISED ANDMED
4.1
NÄIDUSTUSED
Silma sarvkesta ja sidekesta põletikud.
Silmasisesed põletikud (iriit, iridotsükliit, uveiit).
Põletik ei tohi olla nakkuslikku päritolu.
Sarvkesta epiteel peab olema intaktne.
4.2
ANNUSTAMINE JA MANUSTAMISVIIS
Seda ravimit tohib kasutada vaid hoolika oftalmoloogilise jälgimise
all.
Annustamine
Esmane annus on 1 tilk iga nelja tunni järel haige silma
konjunktiivikotti. Hiljem on piisavaks
säilitusannuseks 1 tilk 3...4 korda päevas.
Kliinilistes uuringutes on ravimi Dexagel lokaalset talutavust
näidatud rohkem kui 14 päeva jooksul.
Ei ole tõendeid, et pikaajalisem kasutamine vähendaks lokaalset
talutavust. Siiski ei tohi ravikuur
lokaalsete kortikosteroididega kesta kauem kui 4 nädalat, kuna
pikaajaliste kõrvaltoimete tekke
tõenäosus suureneb (vt lõik 4.8). Relapsi vältimiseks on
soovitatav manustamine lõpetada järk-järgult
.
_ _
_Lapsed _
Andmed puuduvad.
Manustamisviis
Okulaarne.
Lk 2/8
Süsteemse imendumise vähendamiseks tuleb patsiendil soovitada geeli
tilgutamise ajal ja selle järel
pisarakott mediaalse kantuse juures kokku suruda.
4.3
VASTUNÄIDUSTUSED
-
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes
abiainete suhtes.
-
Sarvkesta epiteeli herpesviirusnakkus.
-
Bakteriaalsed ja viiruslikud silmainfektsioonid, kui ei kaasne
infektsioonivastast baasravi.
-
Silmatuberkuloos.
-
Silma seenhaigused.
-
Sarvkesta haavandeid tekitavad protsessid.
-
Suletud ja avatud nurgaga glaukoom.
-
Silma teadaolev ülitund