MOFLAXA infusioonilahus

Riik: Eesti

keel: eesti

Allikas: Ravimiamet

Toimeaine:

moksifloksatsiin

Saadav alates:

KRKA d.d. Novo mesto

ATC kood:

J01MA14

INN (Rahvusvaheline Nimetus):

moxifloxacin

Annus:

400mg 250ml 250ml 10TK; 400mg 250ml 250ml 5TK; 400mg 250ml 250ml 1TK

Ravimvorm:

infusioonilahus

Retsepti tüüp:

R

Infovoldik

Pakendi infoleht: teave kasutajale
Moflaxa, 400 mg/250 ml infusioonilahus
moksifloksatsiin
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile
vajalikku teavet.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või
meditsiiniõega.
-
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti,
apteekri või meditsiiniõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole
nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1.
Mis ravim on Moflaxa ja milleks seda kasutatakse
2.
Mida on vaja teada enne Moflaxa kasutamist
3.
Kuidas Moflaxa’t kasutada
4.
Võimalikud kõrvaltoimed
5.
Kuidas Moflaxa’t säilitada
6.
Pakendi sisu ja muu teave
1.
Mis ravim on Moflaxa ja milleks seda kasutatakse
Moflaxa sisaldab toimeainena moksifloksatsiini, mis kuulub
antibiootikumide rühma, mida
nimetatakse fluorokinoloonideks. Moflaxa hävitab infektsioone
põhjustavaid baktereid, kui need
infektsioonid on põhjustatud moksifloksatsiinile tundlike bakterite
poolt.
Moflaxa’t kasutatakse täiskasvanutel järgmiste bakteriaalsete
infektsioonide raviks:
-
väljaspool haiglat saadud kopsupõletik (pneumoonia);
-
naha ja pehmete kudede infektsioonid.
2.
Mida on vaja teada enne Moflaxa kasutamist
Kui te pole kindel, kas kuulute mõnda allpool kirjeldatud patsientide
rühma, võtke ühendust oma
arstiga.
Moflaxa’t ei tohi kasutada
-
kui olete toimeaine moksifloksatsiini, mõne muu
kinoloonantibiootikumi või selle ravimi mis
tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
-
kui te olete rase või toidate last rinnaga;
-
kui te olete alla 18-aastane;
-
kui teil on varem esinenud probleeme kõõlustega, mis olid seotud
kinoloonantibiootikumide
kasutamisega (vt lõigud „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“ ja
„Võimalikud kõrvaltoimed“);
-
kui teil on kaasasündinud või kunagi esinenud südame rütmihäireid
(seda näitab EKG – südame
elektrilise aktiivsuse uuring);
-
kui teil esineb soolade tasakaaluhäireid veres

Toote omadused

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1.
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Moflaxa, 400 mg/250 ml infusioonilahus
2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml infusioonilahust sisaldab moksifloksatsiinvesinikkloriidi, mis
vastab 1,6 mg moksifloksatsiinile.
Üks 250 ml infusioonilahuse pudel sisaldab
moksifloksatsiinvesinikkloriidi, mis vastab 400 mg
moksifloksatsiinile.
INN. Moxifloxacinum
Teadaolevat toimet omav abiaine
1 ml infusioonilahust sisaldab 0,14 mmol (3,2 mg) naatriumi.
250 ml infusioonilahust sisaldab 35,3 mmol (811,9 mg) naatriumi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.
RAVIMVORM
Infusioonilahus.
Selge, helekollakas-roheline, peaaegu osakestevaba lahus.
pH: 5,5…6,5
Osmolaalsus: 250…300 mOsmol/kg
4.
KLIINILISED ANDMED
4.1
Näidustused
-
Olmetekkene pneumoonia.
-
Naha ja nahaaluskoe tüsistunud infektsioonid.
Moksifloksatsiini võib kasutada ainult juhul, kui nende
infektsioonide esmaseks raviks tavaliselt
kasutatavad antibakteriaalsed ravimid on sobimatud.
Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida
kohalikke kehtivaid juhendeid.
4.2
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Soovitatav annus on 400 mg moksifloksatsiini, infusioonina üks kord
ööpäevas.
Kliinilisel näidustusel võib alustatud intravenoosset ravi jätkata
suukaudse raviga moksifloksatsiini
400 mg tablettidega.
Kliinilistes uuringutes viidi enamik patsiente üle suukaudsele ravile
4 päeva (olmetekkene
pneumoonia) või 6 päeva (naha ja nahaaluskoe tüsistunud
infektsioonid) jooksul. Intravenoosse ja
suukaudse ravi soovituslik kestus kokku on olmetekkese pneumoonia
puhul 7...14 päeva ja naha ja
nahaaluskoe tüsistunud infektsioonide korral 7...21 päeva.
Neerukahjustusega patsiendid
Kerge kuni raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või
kroonilist dialüüsi (st hemodialüüsi)
ja pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel
ei ole vaja annust kohandada
(lisateavet vt lõik 5.2).
Maksakahjustusega patsiendid
Maksafunktsiooni häirega patsientide kohta ei ole piisavalt andmeid
(vt lõi